Projekteerimistööd

Insten projekt OÜ teostab kõiki ehitusprojekti staadiume: eskiis-, eel-, põhi- kui tööprojekt.

Projekteerimine on nõuetekohase projektlahenduse väljatöötamine vastavalt tellija tööülesandele ja lähteinfole, tarviliku info edastamine teistele asjassepuutuvatele isikutele ning kompleksse projektdokumentatsiooni üleandmine tellijale. Põhinõuded ehitusprojektile sätestab Ehitusseadus. Ehitusprojekt peab tagama kavandatava ehitise tugevuse ja püsivuse, tuleohutuse, hügieenilisuse ja tervislikkuse, keskkonnasõbralikkuse, kasutamisohutuse ja energiasäästlikkuse. Projekteerimistööde alustamiseks on vajalik tellija poolt läbimõeldud ruumiprogramm: näiteks kui palju on tarvis elu-, magamis- ja vannitube ning kui suur peaks olema köök, lisaks tuleks kirjeldada, millisele kvaliteediklassile peaks hoone vastama.

Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. Ehitusprojekt jaguneb peamiselt järgnevatesse staadiumitesse:
  1. Eskiisprojekt, – vajalik tellijale ja omavalitsusele esmase kooskõlastuse saamiseks projekti jätkamise võimalikkusest.
  2. Eelprojekt (EP) – vajalik Päästeameti, tehnovõrkude kavandaja, muude võrkudega liitumiste kooskõlastamiseks ning omavalitsuselt ehitusloa taotlemiseks.
  3. Põhiprojekt (PP) – sobilik lähtematerjal ehituspakkumiste korraldamiseks tööde mahtude arvutamiseks. Sisaldab hoone detailset lahendust.
  4. Tööprojekt (TP)- vajalik juba välja valitud ehitusettevõtte töömeestele juhiseks tööde tegemisel, kui teada kasutatavad ehitustehnoloogiad ning konkreetse tarnija ehitusmaterjalid ning seadmed.

Eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt on vajalikud eeskätt suurte ehitiste puhul. Väiksemate ehitiste puhul võib projekteerimine piirduda ühe või kahe etapiga.

Peamised dokumendid enne projekteerimise alustamist:

  • Projekteerimistingimused
  • Katastriplaanid ja servituutide plaanid
  • Geodeetiline alusplaan, katastriplaanid ja servituutide plaanid
  • Detailplaneering ja seletuskirjad (juhul kui see on väljastatud)
  • Tehnovõrkudega liitumise tingimused
  • Tehnilised tingimused projekteerimiseks
  • Keskkonnamõjude eeluuring (juhul kui nõutud)
  • Muinsuskaitse eritingimused (juhul kui nõutud)
  • Tellijapoolne projekteerimise lähteülesanne

Projekteerimistegevus koosneb üldjuhul järgnevast:

  • vajadusel tehniliste tingimuste ja projekteerimisloa taotlemine
  • projekteerimise ülesannete täpsustamine ja vajadusel tellijaga kooskõlastamine
  • hinnapakkumiste küsimine allprojekteerimistöödeks
  • projekteerimislepingute dokumentatsiooni ettevalmistamine ja lepingute sõlmimine
  • lepingute alusel teostatavate projekteerimistööde teostamine
  • valminud eskiislahenduste vastavuse (sobilikkuse) kontroll ja kooskõlastamine. Vajadusel täiendamine, optimeerimine ja ekspertiiside korraldamine
  • valminud tehnilise projekti nõuetekohane kooskõlastamine ja esitamine tellijale ehitusloa taotlemiseks
  • valminud projektlahenduste vastavuse ja nende alusel kavandatud tööde maksumuse hindamine. Vajadusel täiendamine, optimeerimine ja ekspertiiside korraldamine
  • kontrollitud lahenduste kooskõlastamine tellijaga ja vajadusel teiste firmade ning asutustega
  • muudatustöödest tulenevate projektlahenduste koostamine ja kooskõlastamine
  • projektdokumentatsiooni kui terviku vormistamine ja kooskõlastamine ametkondades
  • valminud projektdokumentatsiooni üleandmine tellijale.

Projekteerimise projektijuht taotleb vajadusel vastavalt kehtivale korrale tehnilised tingimused ja määrab projekteerimise ülesanded, kooskõlastades need vajadusel tellijaga.

Projektdokumentatsiooni moodustavad:

  • projekti seletuskiri
  • graafiline materjal (arhitektuursed v. insenerlikud joonised ja skeemid)
  • insener-tehnilised arvutused
  • majanduslikud arvutused
  • kasutus-hooldusjuhendid
  • viited tüüplahendustele, normidele, normatiividele ja seadustele.


Ehitusloa taotlus Ehitusluba on eelduseks nii uue ehitise püstitamiseks kui ka olemasolevate ehitiste laiendamiseks, ümberehitamiseks või lammutamiseks. Ehitusloa andmed kantakse Riikliku ehitisregistri veebilehele. Ehitusluba on tähtajatu v.a. juhul, kui ehitusega ei ole alustatud 2 aasta jooksul. Selle tõttu on oluline ehituse alustamise formaalne registreerimine. Riigilõivud tasub kinnistu omanik või tellija.

Arhitektuurne ja ehituslik projekteerimine

Projekteerimistööde alustamiseks on vajalik tellija poolt läbimõeldud ruumiprogramm: näiteks kui palju on tarvis elu-, magamis- ja vannitube ning kui suur peaks olema köök, lisaks tuleks kirjeldada, millisele kvaliteediklassile peaks hoone vastama.

Projekteerija koostab oma erialale vastavad joonised ja seletuskirjad ning taotleb vajalikud kooskõlastused (Tervisekaitse- ja Päästeametilt, kohalikult omavalitsuselt jms.) Vajadusel vastaval kliendi soovile projekteerimises osalevad mitmete erialade esindajad: elektri-, vee-, kütte-, kanalisatsiooni- ja üldehitusprojekteerijad. Konstruktorid teevad vajalikud tugevusarvutused.

Arhitekti pakutud erinevad lahendused tuleb läbi töötada kõigil kavandamisprotsessis osalevatel eri valdkondade esindajatel. See võtab aega. Ka projekteerimine ja kooskõlastuste taotlemine on aeganõudev protsess. Seepärast soovitatakse kavandamistöödega alustada sügisel või hilissuvel, siis jõuab järgmise suve alguseks ehitustööde juurde. Abiks on projekteerija poolne selgitus, kui palju aega kulub nii projekteerimisdokumentatsiooni koostamiseks kui ka kooskõlastuste saamiseks.

Eskiisprojekt

Tellija esitab arhitektile planeeritava maja lähteülesande, mille järgi projekteerija koostab oma nägemuse ja kontseptsiooni. Pärast kahe-kolme nädalast (aeg sõltub hoone keerukusest, mahust, projekteerimisraskusest jne.) projekteerimist peaks valmima eskiisprojekt, mis on tellija ja arhitekti omavahelise töö tulemus ning millest võib välja lugeda järgnevat:
  • esijalgseid plaani-, vaadete- ja lõikejooniseid ning üldised andmeid (ruumi nimetusi, pindalasid ning gabariitmõõte).
  • hoone väliskuju ning konfiguratsioon (mis edasise projekteerimise käigus täpsustub ning detailiseerub).
  • seletuskirjas antakse üldine krundi ja hoone arhitektuurne lahendus, üldised konstruktsiooni materjalid ning tehnilised näitajad.
  • maksumus ca 1/3 põhiprojekti maksumusest.

Üldjuhul on vaja tellijale ja arhitektile hoone konfiguratsiooni kinnitamiseks ning edasiseks aluseks eriosade inseneride(-le) konstruktori(te)le. Ekskiisprojekti võib vaja olla, olenevalt objektist, kooskõlastamiseks linna- või vallavalitsuse ametnike ja/või arhitektidega.

Projekteerimise projektijuhtimine

Teenuse eesmärgiks on projektidega seotud osapoolte koordineerimine vajaliku tulemuse saavutamiseks. Korralikult läbimõeldud ja planeeritud projekteerimisprotsess aitab kaasa projekti sujuvale ja õigeaegsele valmimisele, kindlustades samas soovitud kvaliteedi ning vähendades sellega oluliselt võimalike vigade esinemise ohtu projektis.

  • Arutame kliendiga läbi tema ootused, nõudmised ja vajadused resultaadile ning selle põhjal töötame välja esmase projekteerimise lähteülesande, mis on projekteerijatele aluseks oma töö tegemisel.
  • Koordineerime projekteerijate ja kliendi vahelist suhtlust ja informatsiooni liikumist.
  • Koostöös kliendi ja projekteerijatega arutame läbi erinevaid lahendusi, nende häid ja halbu külgi, jms. et oleks tagatud kliendile optimaalsete lahenduste saamine.
  • Kontrollime ja jälgime projekteerimise käiku ja tehtavaid töid.
  • Korraldame ja jälgime infovahetust erinevate projekteerijate vahel, et oleks tagatud õigeaegne lähteinfo liikumine osapoolte vahel, samuti tekkinud küsimuste arutamine ja lahendamine.
  • Kontrollime valminud projektide vastavust kliendi soovidele ja fikseeritud lähteülesandele.